Ürituse eesmärk on noorte keeleoskuse arendamine läbi ajalooõppe ja kultuuriloo reaalses elus.
Projekti eesmärk ja tulemused:
Arendada õpilaste eesti keele oskust suhtlustasandil B1. Näidata noortele keele õppimise tarvilikkust ühiskonna lõimumise seisukohast ja kuidas hea keeleoskus võimaldab ühiskonnas paremini toime tulla. Lisaks keeleõppele saavad noored hea ülevaate Eesti ajaloost ja ajaloolistest arengutest 18.-19. sajandil.
- Tegemist on hiliskeelekümbluse õpilastega, kelle jaoks keele praktiseerimine väljaspool klassiruumi on oluline;
- Õpilased on detailselt tutvunud Eesti mõisade traditsioonide ja eluga;
- Läbi on viidud projektõpe, kus iga laps on uute teadmiste avastaja ja looja ja mille käigus on õpetajakeskne tund asendunud õpilaskesksega;
- Õpilastel on teadmised Eesti ja Euroopa ajaloo sarnasustest, oskavad luua seoseid;
- Läbi eesti keele tundide bussisõidu ajal ja muuseumitundide oskab kuulata ja kirjutada kuuldu põhjal.
Arendada õpilaste eesti keele oskust suhtlustasandil B1. Näidata noortele keele õppimise tarvilikkust ühiskonna lõimumise seisukohast ja kuidas hea keeleoskus võimaldab ühiskonnas paremini toime tulla. Lisaks keeleõppele saavad noored hea ülevaate Eesti ajaloost ja ajaloolistest arengutest 18.-19. sajandil.
- Eesti keele sõnavara rikastamine ainealase terminitega, et lihtsustada õppekava omandamist ja ainetevahelist lõimumist.
- Õppida süvitsi tundma Eesti kultuurilugu (Kinnistame teadmisi teemal „ Eestimaa XVIII - XIX“).
- Väärtustada eesti keelt kui riigi identiteeti. Õpetada, et rahvuslike põhiväärtuste hoidmine on oluline rahvusriigi säilimiseks
- Tegemist on hiliskeelekümbluse õpilastega, kelle jaoks keele praktiseerimine väljaspool klassiruumi on oluline;
- Õpilased on detailselt tutvunud Eesti mõisade traditsioonide ja eluga;
- Läbi on viidud projektõpe, kus iga laps on uute teadmiste avastaja ja looja ja mille käigus on õpetajakeskne tund asendunud õpilaskesksega;
- Õpilastel on teadmised Eesti ja Euroopa ajaloo sarnasustest, oskavad luua seoseid;
- Läbi eesti keele tundide bussisõidu ajal ja muuseumitundide oskab kuulata ja kirjutada kuuldu põhjal.
Projekti väljund:
- Kuulamisoskus on suurenenud läbi Palmse mõisas ja Toila lossis saadud sõnavara
- Kirjutamisoskus on suurenenud läbi täidetud töölehtede ja tagasisidestamise Sangaste lossis ja Purtse kindluses
- Rääkimisoskus on suurenenud läbi tegevuse Alatskivi lossis ja Polaarmõisas
Projekti raames kasutatakse erinevaid võimalusi eesti keele õppimiseks väljaspool kooli reaalses elus, et avardada silmaringi ja motiveerida õpilasi iseseisvalt eesti keele oskust arendama. Eesti keelt õpitakse tutvudes ajaloo ja kultuuriga läbi muuseumitundide Eestimaa kaunites mõisates.Õppides ajalugu ja uurides 18.-19. sajandi mõisatega seotud legendide kaudu, omandavad õpilased kultuuriruumis orienteerumiseks vajalikke teadmisi oma kodumaa minevikust ning kultuuripärandist.Õpilane teab ajaloosündmusi, seostab kodukoha, Eesti ja Euroopa ajalugu ning saab aru, et ajaloosündmusi võib tõlgendada mitmeti ja mõistab eri ajastute kultuuripanust. Õpilane asetab end minevikus elanud inimese olukorda.Õpilased saavad praktiseerida keelt väljaspool keeletundi (muuseumitunnid, erinevad mängud, viktoriinid, "Eesti keele buss", töölehed, loovtööd), arendada nii suulist kui ka kirjalikku keeleoskust.
Kasutatakse erinevaid õppevorme (individuaalne, töö paaris ja rühmatöö): muuseumitunnid, erinevad mängud, traditsioonilised viktoriinid ja online-viktoriinid, "Eesti keele buss", töölehtede täitmine, loovtööd, kaartide kirjutamine, töö paarides giidina, ekskursioonitund giidi juhendamisega.
Projekti tegevused teostatakse Eestimaa mõisates.Projekti käigus külastame erinevaid mõisahooneid, mida võib Eesti visiitkaardiks lugeda. Palmse, Sagadi, Saka mõisasid nimetaks klassikalisteks, Kukruse mõisat peame tagasihoidlikuks. Mõned mõisad säilitasid keskaegse ilme, selleks on Purtse mõis. Alatskivi ja Sangaste mõisahooneid on õigem lossideks nimetada. Samas on olemas üks vaatamisväärne paik nagu Toila-Oru Ida-Virumaal, kus ainult hoone vundament ning vana park meenutavad vene kaupmehe Jelissejevi mõisat ja Eesti presidendi Konstantin Pätsi suveresidentsi, just siin toimubki meie tegevuspäev.
Külastame järgmisi mõisaid:
Palmse
Alatskivi
Sangaste
Purtse
Kukruse
Toila-Oru
Külastame muuseume:
Kasutatakse erinevaid õppevorme (individuaalne, töö paaris ja rühmatöö): muuseumitunnid, erinevad mängud, traditsioonilised viktoriinid ja online-viktoriinid, "Eesti keele buss", töölehtede täitmine, loovtööd, kaartide kirjutamine, töö paarides giidina, ekskursioonitund giidi juhendamisega.
Projekti tegevused teostatakse Eestimaa mõisates.Projekti käigus külastame erinevaid mõisahooneid, mida võib Eesti visiitkaardiks lugeda. Palmse, Sagadi, Saka mõisasid nimetaks klassikalisteks, Kukruse mõisat peame tagasihoidlikuks. Mõned mõisad säilitasid keskaegse ilme, selleks on Purtse mõis. Alatskivi ja Sangaste mõisahooneid on õigem lossideks nimetada. Samas on olemas üks vaatamisväärne paik nagu Toila-Oru Ida-Virumaal, kus ainult hoone vundament ning vana park meenutavad vene kaupmehe Jelissejevi mõisat ja Eesti presidendi Konstantin Pätsi suveresidentsi, just siin toimubki meie tegevuspäev.
Külastame järgmisi mõisaid:
Palmse
Alatskivi
Sangaste
Purtse
Kukruse
Toila-Oru
Külastame muuseume:
- Tubina tuba/eesti helilooja
- Robert von Tolli tuba ja Eduard von Toll tuba/geoloog ja polaaruurija
- Barclay de Tolly mausoleum (Kindralfeldmarssal on Eestiga seotud inimestest üks kuulsamaid ja ilmselt suurim vene väejuht, kelle põrm puhkab Eesti )
- Rukkituba
- Friedrich Wilhelm von Bergi tuba /Friedrich Wilhelm von Berg oli Barclay de Tolly adjutant 1812.a sõjas.
- Palmse Härrastemaja